HK Valley 2

Neljapäev, marketipäev.
Ärkasime ja 9st läksime taas põllule korjama zucchinisid. Arvasin, et see pole võimalik, et sealt uuesti pea terve kastiga tagasi tuleme, sest eelmine päev korjasime kaks suurt kasti neid samu. Poole tunniga oli tehtud ja lasti väiksele teepausile, niipalju siis tööst… Aga, 10:30 olime juba köögis ja suurem söögitegemine alles algas. Suured ämbrid: 2 ämbrit kõrvitsaid, 2 ämbrit kartuleid, 2 ämbrit suvikõrvitsaid, 2 ämbritporgandeid, 2 ämbrit brokkolit ja üks suur jyski kast porgandikapsa, jahu ja miljoni maisteainega, millest tulid megahead “juurviljapallid”.

Market toimub jaanuaris ja igal neljapäeval Torquay pargis, algab kell neli, kiireim aeg pidi olema 18-20ni ja asjad pakitakse kokku 22.30 ajal. Meie jõudsime NightJam marketile kuskil poole 17 ajal, jalutasime ringi ja vaatasime rohket käsitööd ja Risto sai lõpuks endal kauaigatsetud ümmargused prillid. Pärast kella 18 läksime vaatama, kuidas meie enda marketitelgis läheb. See oli lihtsalt nii mõnus ja nostalgiline, sest kui ma USAs käisin, tegin täpselt sama kassiiritööd, ainult toidud olid teised (pitsa). Meie müüsime siis kolme portsjonit: Feast plate 12$(riis, juurviljakarri, koftad, magus käkk ja siis tomati chutney veel koftadele peale), Snack plate 8$(riis ja karri) ja Koftables’id, st ma ei tea, kuidas neid eesti keeles nimetada, aga igaljuhul riivitud porgandi/kapsa, isekerkiva jahu/kikerhernejahu + erinevate maitseained, ja siis frititud margariinis olevad pallid – nimeta siis neid lühidalt, eksole. Ülihead ja kõik ise tehtud! Magus möks oli simolina ja jahu ja datlite segu, mis oli ka üllatavalt hea. See oli ka ainus toit, mis vegan ei olnud, niiet müüdud sai palju ka veganportsjoneid – kõik palad, miinus magustoit.

Reede hommikul hakkas siis suurem nõude, ämbrite, söögiriistade ja -tarvikute jms pesemine, mis kõik oli jäänud marketipäevast alles. Kuna sel päeval oli siin meil kuskil 43+ kraadi, siis jäi zukkide korjamine ära. Umbes kella 14 ajal hakkasime tegema suurt toiduhunnikut õhtuseks meditatsiooni ürituseks Keshi ema juures, kuhu me ise tegelikult ei jõudnudki. Tegelesime natuke jälle oma tööotsingutega, mis oli päris unarusse jäänud, sest laiskus ikka võtab üle, kui saad mõnusalt põldude vahel istuda ja blogida ja lehmadega mängida ja juurvilju korjata. Õhtuks olime juba päris näljased ja Maxi tõi meile alles jäänud sööki! Kõrvitsa-zucchini suppi, virsikukooki kaerahelvestekattega, shepherd’s pie’d ehk siis natuke teistmoodi pirukat, kuna nad ju ei söö liha( liha asemel läätse ja paprika segu ning peal kõrvitsa-kartulipuder koos mandlipiimaga. Siin olles saab lihtsalt nii palju uusi ja põnevaid retsepte, et ma mõtlesin, et peaks need vähesed siia kirja panema, et ei läheks meelest, kuidas mingeid asju teha…

Laupäeval tõusime nagu ikka 9ks üles ja saime ülesandeks minna ohakaid kõplama, sest muidu nad ju võtavad kõik põllu- ja karjamaad üle. Loomulikult korjasime ka oma 2,5 rida suvikõrvitsaid taaskord ära. Ikka hirmus kiiresti kasvavad need üle öö, või siis seekord üle kahe. Pärast lõunat, mis oli siis eilse õhtusöögi jäänused läksime Aaroniga(üks teine vahva tüüp, kes ka seal alaliselt elab, aga mitte see kelle nime ma ei saanudki lõplikult teada) Winchelsea linna, kus oli lihtsalt üks ägedamatest kaltsukatest, kõik teksapüksid 4$, ja ülejäänud riided kuskil kuni 6$. Ühtlasi oli seal loomulikult 1/2 hinna päev, niiet ma ikka hea aja tuulasin seal ringi, et head paremat 1-3 dollari kokku varuda, samal ajal kui poisid suutsid 20 minutiga ringi peale teha. Pärast läksime kolmekesi The Black Pearli jälle kohvitama ja tulime tagasi HK Valleysse. Maxi ei jaksanud oma suures unes meiega kaasa tulla, kuid nüüd olid ta tudust üleval ja võtsime ette Transformerite filmi vaatamise…

Kõige lahedam on siin see, et Aaronil on siin oma väike muusikastuudio, jep, keset kõiki neid põlde ja nad Maniga koos teevat siis ikka vägevat muusikat. Saime meiegi siis pilgu peale heita pärast filmitamist ja ründasime Aaronit ja Manit kõiksugu küsimuste ja nõudmistega kuulata nende eriti ägedaid lugusid. Manil on tegelikult oma bänd ka ja Aaron käib ka iga kuu erinevaid keikasid tegemas, aga see siin on nende ühine ettevõtmine ja varsti on ka album välja tulemas, nii põnev!

Pühapäeval korjasime jälle juurvilju ja tegelesime lehmadega, andsime süüa ja ajasime neid õigetesse aedikutesse ja üldiselt oli natuke rahulikum päev. Kuna laupäeval oli Austraalia päev, siis Austraalias antakse veel esmaspäev ka vabaks, kui püha satub nädalavahetusele, seega oli meil sel nädalavahetusel siin palju inimesi külas, lisaks meile veel umbes 20 hindut. Ühel vanemal naisel oli olnud 4. astme vähk, keemiaravi teda ei aidanud ja arstid polnud talle palju lootust andnud. Mani rääkis, et ta oli viimases hädas tulnud Austraaliasse veel abi otsima erinevate meetodite näol. Abi tuli siitsamast Hare Krishna Valleyst ja minu jaoks kõige kummalisemal moel, milleks on lehmauriin. Just, LEHMAURIIN. See pidi olema just eriti hea siin kandis olevate taimede just seda sorti küüruga lehmade tõttu, kelle uriini tarbimine aitab vähendada kehas olevaid vähirakke. Tulemuseks on see, et see naine, kes ei liikunud oma jalul, on nüüd liikumisvõimeline ja vähirakud ainult taanduvad ja tervis tuleb tagasi. Imeline!

Esmaspäeval kõplasime veel ohakaid ja lõpuks tegime meie superkokale Dalile lubatud pliidi/ahju-puhastuse ka ära. Kella 13ks oli meil taaskord lõunasöök valmis, kuid me ei saanudki oma tavapärases lõunakohas süüa, sest meie külalised olid selle koha hõivanud, algselt nõudes veel meie käest lõunasööki, kui me köögis olime. Sõime hoopis nende siseruumi söögiruumis mattidel põrandal. Keshava rääkis, et neil on Melbourne’i juures suur tempel, kus nädala keskel toidavad nad igapäev umbes 500 inimest ja nädalavahetuseti umbes 1000 inimest päevas. Seega ilmselt eeldasid meie külalised (u20 tki), et ka siin on selline kord, kuid kuna inimesi elab tegelikult siin väga vähe, siis me teeme ainult endale süüa ja kui tuleb ikka 20-pealine grupp, siis peaks ikkagi päeva ette teatama, et neil lõunasöögi soov on. Alati on kõik oodatud ja kõik on võimalik, aga paraku kukkus natuke kehvasti välja jaa, et teeme endale süüa ja nemad ei saagi siis. Üks probleem oli veel see, et nad oleks tahtnud ise veel meie köögis süüa teha. Probleem seetõttu, et võõraid kokkasid pühasse kööki ei lasta. Õnneks olid neil mingid omad toidud kaasas ja nad said ikkagi lõuna peetud.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: